Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Saha Püha Nikolause kabel


1895. aastal kirjutab Jõelähtme kiriku vöörmünder Jüri Vitismann: „Ennevanal ajal, kui meie rahvas olnud veel paganad, olnud üks laev mere peal tormi käes hädas. Laevamehed enam ei lootnud eluga pääseda... Surmakartuses tõotasid laevamehed, kui nad eluga peaksid pääsema ... kiriku ehitada. Laevamehed pääsesid eluga randa ja hakkasid, et hädas antud tõotust täita ... kirikut ehitama...”
See lugu oli kirja pandud Jüri Vitismanni vanaema Ann Kuusmani jutu järgi.


1223. aastal on samal kohal küll mainitud ainult kalmistut, kuid pole välistatud, et juba enne oli siin puust kabel. Liigub legende, et see kabel olnud piiskop Fulco aegne ja lausa tema asutatud. Fulco külastas Eestit vähemalt kaks korda. Tema missiooniks oli siinmail kristluse levitamine. Ja Fulco abiliseks sai paavsti enda tahtel 1171. aastal eesti soost munk Nicolaus Stavangeri kloostrist. Sedasama augustiinlasest munka Nicolaust võib pidada ka esimeseks teada olevaks eestlasest haritlaseks – ja nõnda võiks Saha kabelit pidada nii rahumeelse ristiusustamise kui eestimeelse harituse mälestusmärgiks.*

Saha kabeli kohta on mainitud 1241. a. Taani hindamisraamatus. Tõenäoliselt oli kabel rajatud eestlaste muistse pühapaiga kohale. Saha kabel oli üks esimesi ristiusu kantse Eestimaal. Puukirik põletati maha 1223. a. ülestõusu päevil.
Praegune kabel on ehitatud 15. sajandi I poolel, üheaegselt Pirita kloostriga ja on ehituslikult silmatorkavalt sarnane kloostri kirikuga. Tähelepanu väärib ka Saha kabeli suurus. Kabeli peaportaali kõrval seinas on ainulaadne orv pühitsetud vee vaagnale ja eripärane on ka kabeli põhiplaan, mitte ristkülik, vaid romb. Kabeli lõunauks on alati külastajale avatud.
Nii on rahvasuus talletatud Saha kabeli algus.


 
Sest ajast, kui alustasime palverännutee sissetallamist, oleme korduvalt sellest uksest sisse astunud meiegi, küll suvel, küll talvel. Pirita kloostri nunnadel ja sõpradel on saanud kauniks kombeks külastada Saha kabelit jõuluajal. Süütame küünlad, loeme palve, seisame pisut aega rahulikus mõttes – ja saame sealt kaasa täiesti erilise pühademeeleolu.


       Palve jõululaupäevaks

       Oh jumal, me palume, anna meile võime
       nägemaks Sinu armastust maailmas,
       vaatamata selle valitsevale nõtrusele.

       Anna meile usku usaldamaks Sinu headust,
       vaatamata meie rumalusele ja nõrkusele.

       Anna meile teadmist, et suudaksime jätkuvalt
       püsida palves mõistvate südametega.

       Ja ava meie silmad nägemaks, mida igaüks meist
       on suuteline tegema rahu heaks kogu maailmas,
       mida kuulutas oma sõnumiga Sinu poeg Kristus.
       Aamen.

       Frank Borman



Saha kabel kannab Püha Nikolause nime
Püha Nikolaus oli 4. sajandil Väike-Aasias elanud ja 342 surnud kristlik pühak, Myra piiskop.
Nikolaus oli piiskop sõna parimas tähenduses – orbudele isa, vaestele armuline abistaja, hädasolijatele kaitsja, murelikele lohutaja.
Nikolaus oli neitsite, meremeeste, vangide, kaupmeeste, pagarite ja laste kaitsja, kes jagas neile kingitusi jõuluajal. Lastepühakuna on Nikolause isik ja legendid olnud osaliselt eeskujuks jõuluvana tegelaskuju tekkimisele.
Eestis levis Nikolause kultus koos katoliikliku Hansa kultuuriga. Temale on pühendatud Viru-Nigula ja Lääne-Nigula kirik, samuti kirikuid hansalinnades Tallinnas ja Pärnus ning pühakojad Haapsalus Põltsamaal, Karjas ja Kirblas.
Kaks korda aastas, 6. detsembril ja 9. mail tähistatakse Püha Nikolause mälestuspäeva, nigulapäeva.
 

Janek Šafranovski ja Daila Aas


* Selles ja muiski seostes on Saha kabelist kirjutanud huvitava loo Rebala muuseumi juhataja Janek Šafranovski. – Vt. Jõelähtme vallaleht nr. 195, sept. 2013.

http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=2747
http://kirikud.muinas.ee/?page=1&subpage=1542&arhiiv=1847