Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Rutikvere mõis


Põltsamaa jõe paremal kaldal Rutikvere külas asub suur hoonetekompleks. Punastest tellistest peahoone, oma sise- ja välisarhitektuurilt ümbruskonna tähelepanuväärsemaid, seisab 1954. aastast varemeis. Säilinud on mõisa jääkelder ja lubjaahi. Maastikul on ära tuntav ka 1770. aastal rajatud klaasikoja ase, mida rahvasuu kutsub Pudelikumäeks. Mõisa hoonetekompleksi ümbritseb 18. sajandil rajatud inglise stiilis liigirikas park.

Esimesed teated Rutikvere (Ruttigfer) küla kohta pärinevad 1474. aastast. Rutikvere mõisa on esmakordselt mainitud 1514. aastal, mil ordumeister Wolter von Plettenberg kinkis rüütel Wilhelm von Zuifelile kolme adramaa suuruse maaüksuse.
1662. aastal sai Rutikvere mõisa omanikuks von Pistohlkorside aadlisuguvõsa. Mõisamaa eraldati Pistohlkorsile Rootsi kuninga poolt sõjaliste teenete eest. Pistohlkorside käes püsis Rutikvere mõis ligi 250 aastat. Rutikvere mõisas said suuremahulised arenguprotsessid alguse 18. sajandi lõpukümnendil, kui mõisahärraks tuli valgustatud vabamüürlane Otto Friedrich von Pistohlkors II.
Liberaalsete vaadetega harrastusarhitektist aadlik Otto Friedrich von Pistohlkors sündis 1745. aastal Rutikveres. Temast kujunes tolleaegse Põltsamaa koguduse õpetaja August Wilhelm Hupeli üks suuremaid toetajaid ja kaasfinantseerijaid valgustusliku kirjanduse üllitamisel. Sel ajal pandi alus ka Rutikvere mõisa rikkalikule raamatukogule.



18. sajandi lõpul jõudis Eestimaale uhkete palee-mõõtu härrastemajade püstitamise laine. Rutikveres alustati uhke mõisasüdame ehitamisega 1798. aastal. Siinjuures on tähtis mainida, et uue peahoone fassaadi ja korruste ristlõiked valmisid Otto Friedrich von Pistohlkorsi omaloomingu tulemusel. Hoone kavanditelt on selgesti äratuntav neoklassitsistlikus stiilis maamõis, mille esifassaadi markeerivad neli joonia sammast ning tagaosale on iseloomulik omapärane ümarkaar koos suure terrassi ja trepiga. Sammaste puhul tasub arvesse võtta von Pistohlkorsi vabamüürlikku tausta ning tõdeda, et tegu on tarkuse sümbolitega. Kui võrrelda Rutikvere mõisa peahoone kavandeid teiste mõisahäärberite joonistega, siis Pistohlkorsi maamõis tõuseb esile mitme uuendusega.
Eskiiside järgi ühendasid peahoonet majandus-hoonetega poolkaares galeriid. Uue peahoone põhiplaanis kohtab Eesti aladel esmakordselt ümarsaali ning selle kõrval paiknevaid ringikujuliste põhiplaanide ja ümarate seinaniššidega salongiruume.

Pärimuse järgi olevat häärberi vundamendi aluskivid toodud sajandivahetusel hobustega vedades Soomest üle külmunud merejää. Suurtest rändrahnudest väljasaetud kiviblokkidest valmistati uhked mõisa välistrepid ja terrass. Rahapuudusel lõpetati ehitustegevus 1816. aastal. Alles 1821. aastal suutis Alexander von Pistohlkors suguvõsale mõisa tagasi osta. Pankrotieelset jõulist ehitustegevust mõisas enam ei toimunud, sest laostumine oli murdnud edumeelse mõisahärra teotahte. Sellest hoolimata oli Otto Friedrich von Pistohlkors rajanud Vana-Viljandimaale ühe esinduslikuma mõisa ning tugeva majandusliku tootmisüksuse.

Von Pistohlkorside valduses püsis Rutikvere mõisasüda kuni 1919. aasta maareformini, mil mõis võõrandati. Omariiklusperioodi alguses kasutas härrastemaja Rutikvere 6. klassiline algkool. Hiljem asusid mõisahoones kohaliku jaokonnaarsti ja konstaabli jaoskond, pärast Päinurme mõisahoone põlengut 1941. aastal kolis Rutikvrere mõisa Päinurme 7-klassiline algkool. Haridust anti Rutikvere mõisamajas kuni 1954. aastani, mil see langes ülekütmise tagajärjel tuleroaks. Ühtekokku susises tulekolle Rutikvere häärberi kohal kaks nädalat, sest vaevaga kustutatud tulelõõm süttis tugeva tuulepuhangu saabudes uuesti.
Praegu on mõisa peahoonest alles vaid kohalikest põletatud tellistest laotud müürid ning mõisa peahoonega risti paiknev ait, mis on häärberiga ühendatud kaarja galeriiga.



Pärast mõisahoone põlengut asus kohalik kolhoos hävinud häärberi ümbrust korrastama ning müüre puhastama. Kuna luba hoone kordategemiseks ei saadud, siis jäi plaan häärberit ennistada kalevi alla. Mõisahoonet kasutati hoopis ehitusmaterjalide laona. Nukras seisus härrastemaja ning kõrvalhooned leidsid 2010. aastal lõpuks omaniku, kellel on tõsine soov iidne hoonetekompleks koos häärberiga taastada. Korrastatud on mõisapark, uue katuse on saanud ratsahobuste tall ja „väike häärber”.




PÕLTSAMAA JÕGI JA RUTIKVERE VESIVESKI

Päinurme ja Rutikvere piirkonda läbivaks tähelepanuväärsemaks veekoguks on Põltsamaa jõgi, Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid, Pedja jõe suurim lisajõgi. Rutikverest Põltsamaani on jõgi parajalt sügav ja lai, mistõttu on sealt väiksemate veesõidukitega kerge läbi pääseda. Rutikveres on Põltsamaa jõele ehitatud ka pais. Jalgrajad jõe kõrgetel kallastel lausa kutsuvad matkajaid ja kalamehi. Rutikveres köidavad rändaja pilku vana vesiveski varemed.



Veski ehitasid siia 1616. aastal Rootsi sõjaväelased ja see kuulub Eesti vanimate veskihoonete hulka. Vesiveski on läbi aegade olnud kohalikule rahvale nii jahvatuspaigaks kui suhtluskeskuseks. Veski on aja jooksul korduvalt põlenud ja siis jälle taastatud. 21. sajandiks on Rutikvere vesiveski oma tootmistegevuse lõpetanud ning vaid selle müürid seisavad unne suikununa Põltsamaa jõe äärsel kaldal.


Ründo Mülts


Rutikvere mõisahäärberi vastas üle tee on Jäägi talu, kus palveränduritel on võimalik ööbida.
Jäägil on elanud ja toimetanud hulk erinevaid peresid ja inimesi. Aastail 1926–38 elas siin Richard von Pistohlkors. Pärast seda ostis talu vallakonstaabel. Nõukogude okupatsiooni ajal oli siin velskripunkt ja loomaarsti vastuvõtt, seejärel aga kuni 1965. aastani ambulatoorium, kus oli arstiks Venemaalt vangist naasnud doktor Kukemilk.
Praegu on Jäägi peremeheks oma abikaasa kaudu Kukemilkudega seotud härra Jaan Krempel, kes pakub siin kodumajutust. Jäägi sai 2005. a. esimese kodumajutuse tunnistuse Järvamaal.

Ööbimisvõimalus Jäägi talus
Jäägi talu, Jaan Krempel, tel. 5284502; info @ jaagitalu.ee; http://www.jaagitalu.ee/

  


http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/koigi/elu/enne-ja-nuud-ajaloolise-rutikvere-vesiveski-muurid-mojuvad-poltsamaa-joe-kaldal-eriti-maaliliselt.d?id=65625406