Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Põltsamaa Niguliste kirik




Põltsamaa kirik on kummaline: ta koosneb ühest risttahukast ja silindrist. Põhjus on lihtne: algselt polnudki siin pühakoda, vaid hoopis ordulinnuse väravaehitis ja suurtükitorn. Kirik aga paiknes keskajal hoopis teisel pool jõge.

Keskaegsest kirikust ei tea me samahästi kui midagi. Küll on kirikuasemelt leitud üks raidkivi, mida võib näha Põltsamaa muuseumis. Paekivist konsoolil on kujutatud kahte teineteise vastu liibunud pead. Enamasti on väidetud, et siin on Aadam ja Eeva. Kõlab kenasti ... ainult kas keegi teab mõnda keskaegset kuju või pilti, kus Aadam ja Eeva on omavahel veidikenegi intiimsemalt suhtlemas? Võti Põltsamaa paari mõistmiseks leidub Türi kirikus. Sealgi näeme ühel konsoolil kahte pead, kel põsed vastastikku, teisel konsoolil kannab aga mees lehtrikujulist mütsi. Sellise peakattega kujutatakse keskaegses kunstis juudisoost tegelasi. Nüüd peaks olema kõik selge: siin näeme Juuda suudlust, mida jälgib üks Jeesuse kinnivõtja.

 

Keskaegne kirik hävis 17. sajandi alguse sõdades. Uued ajad saabusid Põltsamaale 1630. aastail, mil Herman Wrangel rekonstrueeris linnuse moodsaks lossiks ja kasutas keskaegsete kaitserajatiste müüre uue kiriku ehitamiseks. Järgnesid häving Põhjasõjas ning taastamistööd. Barokne tornikiiver valmis 1751. Taas hävis kirik täielikult 1941. aasta sõjasuvel. Kirik taastati pastor Herbert Kuurme eestvõtmisel aastail 1947–1952.
Põltsamaa ja Lüganuse olid esimesed pärast sõda taastatud kirikud Eestis. Tornikiivri jaoks küll toona jõudu ei jätkunud ning see valmis alles 1969.




 

Suurem osa sisustusest (kantsel, altar, pingid, lühtrid jne.) pärineb nõukogude võimu poolt 1948. aastal suletud Tartu Ülikooli kirikust. Omapärane on Matthias Holsti kavandatud altarisein (1868), kus on pöördraamis kaks maali: Woldemar Friedrich Krügeri „Naised haua juures” ning Julie Hagen-Schwarzi „Kristus ristil”.

Kaur Alttoa, 2016