Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Maardu linn


Tänapäevane Maardu on ilus ja puhas linn. Põhiliselt nõukogudeaegsed korterelamud, südalinnas ei torka silma ka tööstus. Kõige kõrgemal künkal ilutseb 1998. aastal valminud Moskva Patriarhaadi Eesti õigeusu kirik – Maardu Peaingel Miikaeli kirik.


Maardu küla kohta on teateid 13. sajandi esimesest poolest, Maardu mõisa mainitakse esmakordselt 1387. a. Kohanimi Maardu tulebki mõisa nimest (Maarthe), kuigi mõis asus üpris kaugel praeguse Maardu linna territooriumist. Huvitaval kombel ei ole Eesti Entsüklopeedia 5. köites aastast 1935 Maardu kohta muud öeldud kui küla Harjumaal. Mõisast ei sõnagi! Asundus tekkis 1939, kui Maardu mõisale kuulunud Kroodi küla maale hakati ehitama Eesti Fosforiidile uut tehast. 1951. a. sai Maardu aleviks, linna õigused sai 1980. aastal.
Maardu linn on ümbritsetud tööstusmaastikuga. Fosforiidijahu toodeti siin 1991. aastani. Eriti suure tõuke linna arengule andis Muuga sadama rajamine 1982. aastal.
Tänapäeval on Maardus ligi 16000 elanikku, linnas on 3 kooli, 3 lasteaeda ja 1 huvikool. Ja veel üks asi väärib äramärkimist – Maardu on kangesti puhas linn. Kuidas see neil õnnestub?

Lagle Parek


http://vana.maardu.ee/index.php?page=65&