Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Müüslerist Abaja külla


Jätkame teekonda Müüsleri Vabadussõja lahingu mälestussamba juurest. Bussipeatusest mõne sammu kaugusel seisab maantee ääres (vasakul) endine Müüsleri mõisa magasiait.
Tsaarivalitsuse ukaasiga kohustati Balti kubermangu igasse valda viljatagavara hoidmiseks ehitama aitasid. Kui kitsas käes, said talupojad magasiaidast vilja laenata. Eestis rajati esimesed magasiaidad Saaremaal 18. sajandil. 20. sajandi alguses kaotasid magasiaidad oma tähtsuse ja hooneid hakati kasutama mingil muul otstarbel.



Pärast magasiaita keerame esimesel paremale viival teeotsal maanteelt ära kruusateele. Oleme Kaerevere külas, see on Müüsleri mõisa endine saunaküla. Vasakule jääb mõisa nüüdseks ilma tiibadeta tuulik ja Rätsepa talu. Seal peavad mahetalu Meeli ja Raivo Seepter (teevad väga head jogurtit ja sõira). Peremehe jutu järgi on küla õige nimi mitte Kaerevere, vaid Kaarevere (L. A. Mellini 1803. a. kaardil Karefer) – kui Rätsepa talu juurest üle heina-maade metsa poole vaadata, siis on looduslik kaar kenasti näha. Kes soovib veskit lähemalt uudistada, see mingu kõigepealt Rätsepa pererahva juurest läbi.


Kahel pool teed on suured põllud ja avarad vaated. Puudetukas, kus tee hargneb, läheme vasakule. Kui jõuame Saarse talu juurde (seal on mesipuud ja koer Rocco), keerame maja tagant vasakule ja kohe oleme järgmisel teeristil. (Paremale jääb Valila küla, kus pidi elama ainult 1 pere!)

  

Meie tee viib Abaja küla vahele. Küla nimi on pärit ammustest aegadest, kui kunagine Endla Suurjärv laius oma soppidega siiamaani välja. Usutavasti saigi siia abaja äärde kavanud küla nime just selle järgi. Abajad on mitme tuhande aasta eest kinni kasvanud, suurest jävest on jäänud soo ja mitme järvega Endla järvestik, aga küla nimi ja kivikalmed siinsetel põldudel säilitavad olnut.

Küla algab lagunenud moega, ilmselgelt ammugi ilma hoolde jäetud majaga. Kõigi märkide järgi oli see omal ajal ilusa verandaga väärikas maja. Küla pealt saame teada, et siin olla elanud kooliõpetajad. Aga sammume edasi ja meie ees avaneb ilus Abaja küla. Vasakule poole teed jääb endine pangamaja, mis nüüd on noore pere kodu. Esialgu Udeva Laenu-Hoiu Ühisuse nime all töötanud panga asutasid 1910. aastal Abaja ja Vaali külade ettevõtlikud talupojad eesotsas August Jürmaniga, kellest sai Eesti Vabariigi teedeminister (1929) ja hiljem põllutöö- ja majandusminister (1931–32). Ühispank oli vanim omasugune Koeru kihelkonnas. 1930. aastal kolis pank Abajale oma vastvalminud majja.

  


Elanikke oli 1930ndatel aastatel külas üle 150, enamasti nooremapoolsed hakkajad inimesed. Abajal oli kaks kauplust, postimaja, kaks veskit, omad ehitusmeistrid, rätsepad, kingsepp ja muud ametimehed. Tegutsesid erinevad kursused, seltsid ja ühistud. 1912. aastal asutatud Udeva piimaühingule ehitati 1930ndate teisel poolel uus meiereimaja. See seisab praegugi Abaja–Päinurme tee ääres.
Külas oli kaks näitetruppi ja laulukoor. Lauldud-mängitud oli siin juba sest ajast, kui 1888. aastal kooliõpetaja Gustav Bachi algatusel pandi käima Udeva muusikaselts – seegi esimene omataoline kogu kihelkonnas. Koorilaul ja näitemängud olid külapidude endastmõistetav osa. Pidusid peeti Prääma talu rehealuses ja Otsa talu küünis.


Pangamajast sammuke edasi seisab teispool teed tühjade aknaavadega endine Udeva koolihoone (praegu eravalduses). Udeva valla kool asutati 1843. aastal Abaja külas. 1865. aastal ehitati koolimaja sinna, kuhu hiljem ehitati pangamaja. See maja, mis praegu siin armetuna korda-tegemist ootab, ehitati vallakoolile 1888. aastal. Esialgu oli see põllukivist ühekordne hoone, mille nurgad laoti samas üle tee asunud väikeses tellisetehases valminud tellistest. Kooliga ühe katuse all töötas ka vallavalitsus. 1959. aastal sai kolimaja teise korruse ja uue välisilme. Lapsed said siin majas koolitarkusi üle kaheksakümne aasta.
Udeva kool pani uksed kinni 1970. aastal. Hiljem asus koolimajas hooldekodu, 1986. aastast on maja seisnud tühjana.

  

Rahvusliku liikumise tuuli tõi Udevale Gustav Bach, kes tuli siia 1886. aastal kooliõpetajaks ja vallakirjutajaks. Bach oli Postimehe kirjasaatja ja Eesti Aleksandrikooli Udeva abikomitee kirjasaatja, alates 1888. aastast ka Eesti Kirjameeste seltsi liige. Tema asutatud väike sümfooniaorkester oli esimene omataoline Järvamaal, tema lavastas Udeval esimesed näite-mängud Koeru kihelkonnas, tema eestvedamisel alustas tegevust Udeva muusikaselts.

 



  

Varsti jõuame Otsa taluni. Kena kollane elumaja ja maakividest kõrvalhooned, silm kohe puhkab peal. Veel 2016. a. suvel Otsa vibutalu uue pererahvaga juttu ajades saime kaubale, et palverändur leiab siin öömaja, praegu aga näis maja tühi ja külarahvas teadis rääkida, et pererahva elus puhuvad uued tuuled. Kahju.


  

  

  

Vuti bussipeatuse kõrvalt tuleb keerata paremale, et minna edasi Merja poole. Nii juhatab Maa-ameti kaart.
Teeotsast neljandas, Mäe talus oli peremeheks Arnold Haavasalu (1914–2009), kes oli suur kohalike memuaaride koguja ja ERMi kirjasaatja.
Reaalsuses näikse aga viimase maja (Onnimäe talu) juures tee otsa lõppevat, ent üritame ometi – pisut maad läbi rohu ja võpsiku (kergelt vasakule hoides), siis põllu äärt mööda ja olemegi Merja küla poole viival teel. Merja jääb meist paremat kätt.
Kes ei söanda teed sedamoodi lõigata, see mingu bussipeatuse juurest edasi. Vasakut kätt jääb tee äärde Prääma talu. Prääma perepoeg Ülo Altermann juhtis aastail 1948–54 kodukandis ja kaugemalgi Järvamaal tegutsenud metsavendade salka. Siit veidi maad edasi, siis endise meierei juures teeristil paremale – nii oletegi jõudnud sellelesamale Merjasse viivale teele.

Natuke maad kõnnitud, hargneb tee kaheks. Parempoolne tee viib Kingsepa tallu, kus tegutses omal ajal Külmavee Tõnu nime all tuntud ravitseja. Kel huvi, võib sinna sisse põigata, edasi-tagasi tuleb umbes poolteist kilomeetrit.

Daila Aas, september 2017


Kasutatud kirjandus:
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateataja20080712.1.6
Nelja küla ajaloost. Järva Teataja, nr. 81, 12 juuli 2008
https://jarvateataja.postimees.ee/99848/koeru-valla-muuseum-koidab-lugudega
http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/koeru-valla-hariduselu-iii-vao-kool-udeva-kool-ja-kalitsa-kool?id=65961624
U. Aan. Mälestuskilde Koidu-Ellavere, Valila, Abaja, Merja küladest. 2008
Herbert Last. Koeru valla hariduselu III: Vao kool, Udeva kool ja Kalitsa kool. Maaleht, 14.04.2013.