Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Lalsi kool ja kirik




Oleme Lalsi külas.
Ürikud mainivad Lalsit (Lales) esimest korda aastal 1599. Koha tähtsus kasvas ühes 1764 aastal rajatud Laashoone klaasikojaga. Lalsi kihelkonnakool avati 1848. Alguses tegutses kool Vaiblas, aga 1873. aastal koliti kool Lalsi vastvalminud koolimajja. Hiljem oli seesama hoones seltsimajaks. 20. sajandi alguses ehitati koolile uus, punastest tellistest kahe-korruseline maja. Kool oli siin 1973. aastani. Praegu on Lalsi koolimaja erakätes, uksed-aknad lahti ja laguneb.

Meie, Pirita kloostri sõbrad, ei saa muidugi jätta märkimata, et Lalsi külast on pärit Isa Vello Salo, kelle isa Aleksander Vaher oli Lalsi algkooli juhataja. Ka ema oli kooliõpetaja. Lalsi koolis käis umbkaudu sada last, osa nendest, mitukümmend, internaadis. Lalsis olid algkooli 4., 5. ja 6. klass, esimesed kolm klassi olid Odistes. Lalsi koolis õppis isa Vello küll vaid ühe aasta, enne kui läks Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Läinud sajandi 30ndate aastate Lalsi oli „üks õnnis kirikuküla”, leiab isa Vello oma mälestusteraamatus lapsepõlve meenutades. Seal oli koolimaja, õigeusu kirik, seltsimaja, sepikoda, tisler, tuuleveski, kaks kauplust. Ühe poe katuse all töötasid ka postkontor ja telefonijaam.




LALSI NIKOLAI KIRIK
Aastail 1845–1848 hakkas maarahvas massiliselt astuma õigeusu kirikusse. Liikvel oli kumu, et kusagil antakse õigeusku minejatele maad… Eelnevad aastad olid aga olnud drastilised: üksteisele järgnenud ikaldused tõid kaasa tõelise näljahäda ning arusaadavalt püüti nüüd haarata igast õlekõrrest, mis tõotas pääsemist. //Samal ajal oli kahtlemata tegu keskvõimu poolt hoolikalt kavandatud aktsiooniga. Ilmselt pole juhus, et just 1842. aastal hakati Pihkva vaimulikus seminaris õpetama eesti ja läti keelt ning peatselt avati õigeusu preestrite ettevalmistamiseks Riia vaimulik seminar.//
Usuvahetusele järgnes massiline õigeusu kirikute ehitamine ning selleks koostati mitmeid tüüpprojekte.  //Sõna ’tüüpprojekt’ seostub paljudele nõukogude ajaga: paljukirutud hruštšovkade kõrval meenuvad äravahetamiseni sarnased koolid, kauplused ja kinod. Tegelikult on Vene riigis tüüpprojekte viljeldud sajandeid. Eesmärgiks ei tarvitsenud olla unifitseerimine ja kokkuhoid: nii talitades võis kindel olla, et ehitatakse professionaali valmistatud jooniste järgi ning tulemus ei sõltu kohalike kuldkäte ehitusinsenerlikust võimekusest.// Enim leidsid kasutamist Riia arhitekti akadeemik Heinrich Carl Scheeli (1829–1909) projektid – tema kavandite järgi püstitati Eestis tervelt 18 kirikut. Arhitektil valmis 1871. aastal kolm projektivarianti erineva suurusega kirikute jaoks. Suurematel oli uhke kivist kellatorn, väikesed olid hoopis ilma tornita. Lalsi 1873. aastal ehitatud kirik oli omapärane vahevariant, kus kellatorn on puidust. Õnnistati kirik 1873. aastal.

Kaur Alttoa


    

Lalsi kirikus on leidnud varjupaiga tee-ehitusele ette jäänud Vaibla kiriku ikonostaas.
Pikka aega mahajäetult seisnud Lalsi õigeusu kirik on üpris õnnetus seisus: katus on juba aastaid läbi sadanud, puidust kandekonstruktsioonid osaliselt hävinud, laed kohati alla kukkunud. Seepärast on hea meel, et MTÜ Vanaajamaja on koostöös Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja kohaliku kogukonnaga algatanud Lalsi kiriku katuse restaureerimise projekti. Tööd on planeeritud mitme aasta peale ja selles rahvusvahelises projektis võib kaasa lüüa iga soovija.

Lalsi kiriku vahetus läheduses seisab Vabadussõja mälestussammas, millel on kirjas Vabadussõjas langenud koguduse 13 liikme nimed. Samba lugu on vägagi tüüpiline: see püstitati 19. septembril 1926, 23.juunil 1941. a. lükati ümber, 19. juulil 1942. a. aeti jälle püsti. Oktoobris 1944. a. lükati jälle kummuli, aga õnneks tekstiga vastu maad.
Nii ta siis ootas pea pool sajandit uut tõusmist. Taas kord püsti tõstetud mälestussammas pühitseti 19. juunil 1988. aastal. Samba taastasid Heino Saks, Harri Saks, Jaanek Saks, Indrek Saks, Kaljo Kalts ja Ville Dreving. Samba taasavamisest võtsid osa ka MRP EAG ja Muinsuskaitse Seltsi esindajad. Lalsi sammas oli esimene pidulikult pühitsetud taastatud Vabadussõja mälestusmärk Eestis.

Lagle Parek, 2017



https://sakala.postimees.ee/241617/kadusid-ara-odiste-lalsi-latkalu
https://aegumatu.wordpress.com/category/intervjuud-2012/vello-salo/
http://www.err.ee/589992/vabatahtlikud-taastavad-lalsi-kula-kiriku
http://vanaajamaja.ee/et/mtu-vanaajamaja-2/kogukonnaprojektid/lalsi/
http://www.kul.ee/et/uudised/lalsi-kiriku-ikonostaas-ja-aujarje-tagune-maal-tunnistati-kultuurimalestiseks