Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Kolga-Jaanist Rõikale


Kolga-Jaani asula lõpus enne Kolga-Jaani kalmistut suundub Kolga-Jaani–Lalsi–Leie maan-teelt paremale väiksem tee – teeviit näitab: Oiu 16, Kaavere 8. Meil on vaja minna Lalsi kalmistule, nii et see tee meile sobib.
Pärast Kaavere tee bussipeatust jõuame kruusateele. Algab Eesnurga küla (Statistikaameti andmeil elab siin 27 inimest). Kohe paistab tee ääres vana ohvrikivi ja selle juures pink, mis pühendatud muinsuste kaitsjale Mati Pajumäele. Vara veel puhata, alles alustasime päeva-teed, aga põgus rituaalne istumine kenal pingil tundub suisa kohustuslik.




  

Edasi minnes näeme vasakul pool tee ääres lagunevat maja, see on kunagine Kolga-Jaani (Võisiku) vallamaja.


Oleme Kolga-Jaanist kõndinud oma kolmveerand tundi, kui Eesnurga saab otsa ja algab Odiste küla (külas elab 64 inimest). Odistest on pärit tuntud kunstnikud Peet Aren ja Jüri Kask.
Kaasiku bussipeatuse juures läheb meie tee vasakule. Läheme edasi. Kui silmame esimest teeotsa (läheb vasakule, ehitud eramaa sildiga), jätame selle sinnapaika ja läheme oma teed otse edasi.

  

  

Korraga leiame end liblikaparvest – valged ja kollased lapsuliblikad, õhkõhukesed Jumala loomakesed lendlevad kõikjal, mängivad palgeil ja käsil ja juustes. Täiuslik liblikateraapia.



  

 

Kui oleme möödunud laudast ja uudishimulikust veisekarjast, leiame end ristteelt – siin keerame vasakule. Kruusatee lõpus, just enne asfaldile jõudmist on vasakut kätt kõrval-hoonetega ja tiigikesega suur elumaja – Mäe-Reinu talu. Karakteriga koht.


Asfaltteel (oleme jälle Kolga-Jaani–Lalsi–Leie maanteel) keerame paremale. Siin on Reinu bussipeatus. Pajumäe bussipeatuse juures on teeviidad. Lalsile (otse) on vaid 1 kilomeeter. Kui huvi, käi ära ja tule tagasi. Meie oleme seal käinud mitu korda ja suundume siit nüüd vasakule Vaibla ja Meleski peale, kõigepealt aga Lalsi kalmistule.

 

Kukemiku talu juurest juba paistabki Lalsi kalmistu värav. Kalmistu väravas on Odiste bussipeatus. Algul maeti siinseid õigeusklikke Põltsamaa vanale õigeusu kalmistule, aga siis rajati Lalsi külla Kolga-Jaani õigeusu kalmistu, mis pühitseti 11. detsembril 1850. aastal. Kalmistu välispiirdeks on maapiirkondade õigeusukalmistutele omaselt mullavall ja kõrg-haljastus. Peavärava postid on laotud murtud paekivist.



Kui kalmistul pisut puhatud ja ringi vaadatud, sammume edasi, kurvis läheme otse (era-valduse sildi alt).
Kaks ja pool tundi pärast Kolga-Jaanist lahkumist oleme Rõikal. Siin saab teeline higi- ja tolmukorra Põltsamaa jõe veega maha uhada, et siis kehalt ja vaimult värskena siseneda Rõika ajaloopilti.

Daila Aas, juuli 2018

 

https://www.kalmistud.ee/Lalsi-kalmistu-3
http://muuseum.viljandimaa.ee/vana/aastaraamat/2005/lang.pdf