Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Kaatsi ehk Pranglilaane ristimänd


Kaatsi
ehk Pranglilaane ristimänd (võru keeles: ristipettäi) on tänaseks vaid Lõuna- ja Kagu-Eestis säilinud matusekombe – matusetalituse juurde kuuluva puusse ristimärgi lõikamise – silmapaistev esindaja.



Puusse risti lõikamises kajastuvad rahvusvahelised ja ürgvanad uskumused puust kui lahkunu hinge uuest asupaigast. Aegade jooksul on ristilõikamise kombele lisandunud uusi tähendusi – usutakse, et kui rist on lahkunu mälestuseks puusse lõigatud, siis ei hakka surnu kodus kummitamas käima, rist lõigatakse lahkunu mäletuseks, rist lõigatakse, sest nii on siinkandis kombeks jne. Ristimärgi lõikavad puusse tavaliselt lähimad meessoost sugulased (ristipojad) ning mõnel pool (nt Hargla, Rõuge, Kambja ja Põlva kihelkonnas) pakutakse pärast seda matuselistele rituaalne pits alkoholi ja võimaluse korral ka suupistet.



Lõuna-Eesti traditsioonilise matusekombestiku osana sümboliseerivad kogu maailma kontekstis unikaalsed ristimärkidega puud kohalike inimeste religioosset kombekäitumist, markeerides maastikul nii elu ja surma piiri kui siinsete inimeste religioosset suhet loodusega. Vähemnähtaval moel kajastub see piir kohalike inimeste usundilistes tõeks-pidamistes, rahvajuttudes ja ilukirjanduses – rahva kollektiivses mälus. Ristipuud kuuluvad vaimse kultuuripärandi hulka.

  

Kaatsi küla Prangililaane ristimänd esindab ka kaduvat kultuurmaastikku – seda teed mööda inimesed enam eriti ei käi ega sõida, kuid ristimärgid puudel on tunnistuseks sellest, et see on olnud kunagi käidav tee, kust surnud on viidud Kambja kalmistule.
Männi tüvesse on lõigatud riste kuni 4 meetri kõrgusele. Puu tüvel on spiraalne koore-vigastus, mis on tekkinud välgulöögist. See annab ristipuule ainulaadse välimuse. Lõuna-Eestis on nii arvukate ristidega küla ristipuud nagu Kaatsi ristimänd, juba haruldased. 1999. aasta mõõtmistulemuste põhjal on pühapuu ümbermõõt 3 meetrit ja kõrgus 39 meetrit.

Marju Kõivupuu
September, 2017.

 

2018. aasta mihklipäeva päikesepaistes, just sobilikult enne hingedeaja algust, sai palvepink Pranglilaane ristimänni juures õnnistatud. Täname Kambja koguduse hinge-karjast Andrus Mõttust õnnistustalitusel lausutud heade sõnade eest, suur tänu Marju Kõivupuule, kes mõtles meiega kaasa ja jagas meile teadmisi ristipuude ja vanade matuse-kommete kohta, aitäh Kambja vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile Taivo Prantsule ja pingi valmistajale lahke abi eest.