Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Järva-Madise Püha Matteuse kirik




Järva-Madise kirik on pühitsetud evangelist Matteusele, kuid kihelkonna nimi oli algselt hoopis Goldenberg. 14. sajandi alguses oli Hoyer von Goldenberg Saksa Ordu Järva foogt, mis tähendab, et tema oli nii kiriku kui kihelkonna rajajaks. Seni teadmata ilmega pühakoda ehitati käidavasse kohta, Albust Paidesse suunduva tee äärde, kuhu võisid kokku joosta ka kohalikud teed. Albus paiknes Valkena (Kärkna) tsistertslaste kloostri majanduskeskus, mis 1281. aastal läks maade vahetuse teel Saksa Ordule. Munkadele kuuluva Albu mõisa valdused ulatusid Kodru külani, mille alla võis 13. sajandil kuuluda ka Järva-Madise. Albu mõisast vaadatuna oli tegemist ääremaaga, aga kiriku ja kihelkonna rajamisel sai just Järva-Madisest keskus.


Järva foogt oli ka 15. sajandi algul rajatud kivikiriku ehitusisand. Sellest annab teavet kooriruumi päiskivi, millel on liiliatega ümbritsetud ristiga vapp. Kuigi me ei tea, kas rist oli musta värvi, pole siiski kahtlust, et tegemist on Saksa Ordu vapiga. Liilia oli ordu kaitse-pühaku Neitsi Maarja sümbol ja Järva foogt kasutas seda oma pitsatil keskse kujundus-elemendina. Kuna kirik paiknes Albu mõisa maal, võib eeldada, et patronaadiõigus kuulus mõisale. Albu oli 15. sajandi Põhja-Järvamaal olulisimaid ordumõisaid.

 




Albu mõisa patronaadi alla kuulus kirik ka uusajal ning mõisnikud olid vastutavad kiriku ehituse ning sisustamise eest. Barokkstiilis altarisein valmis Köningsbergist pärit Tallinna meistri Christian Ackermanni töökojas 1680. aastate lõpus, altarimaal on aga 19. sajandist (vana maal on hoiul Järvamaa muuseumis). Kantsel on Tallinna meistri Lüdert Heismanni töö 1650. aastate algusest. Rootsi ajast pärinevad ka kiriku puuskulptuurid ning suur hauaplaat kooriruumi seinas. Hauaplaadil on kujutatud Albu mõisahärrat Adam Schrapferit, kes suri 1630. aastal, tema kõrval abikaasat Anna Elisabeth von Taubet. Algselt paiknes plaat altari ees kooriruumi põrandas, mis oli kõige väärikam asukoht kirikus.

19. sajand tõi kiriku välimusse suure muutuse – valmis kõrge läänetorn, millest sai oluline tegelane Tammsaare teostes. Anton Hansen oli pärit Albu vallast.
Paiga on kirjutanud kuulsaks ka Eduard Vilde oma romaanis „Prohvet Maltsvet”.
1861. aastal oli just Albu Järvamaa talurahva vastuhaku keskus.

Kersti Markus, 2017

 

 

PALVE

Kõigeväeline Jumal,
Sina kutsusid Matteuse tollipunktist oma apostliks ja evangeeliumi kirjutajaks.
Valgusta meie südameid oma Püha Vaimuga, et me oma patud maha jätaksime,
kõigile rikkuse kiusatustele vastu seisaksime ja loobuksime omakasu taotlemisest.
Aita meil järgida Sinu Poega Jeesust Kristust,
kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

 

Järva-Madise kiriku pastoraat pakub öömaja u. kolmele palverändurile, hind kokkuleppel. Tel. 55 966 140




http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2009/issue_1/acta-2009-14-3-30.pdf
http://register.muinas.ee/public.php?menuID=en_monument&action=view&id=14935