Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Esna küla, vana vallamaja ja Villismäe linnus


ESNA KÜLA

Jajah, teleseep on teinud Esnast nüüd tuntud koha, aga see küla on elanud siin keset Eestimaad oma vilkamaid ja vaiksemaid aegu ammu enne telepurki sattumist ja praegune staarküla staatus lisab vaid veidi jumet – kui üldse, sest Esna on niigi karakteriga küla ja elu läheb siin ikka omasoodu edasi.


Järvamaal Kareda vallas asuv Esna küla oli varemini toimekas alevik. Elu sai Esnas särtsu sisse, kui venelased ehitasid esimese ilmasõja ajal kitsarööpmelise raudtee Türi–Paide–Tamsalu liini ja Esnasse kerkis jaamahoone. Raudtee oli ennekõike strateegiline rajatis, mis pidi tagama parema kaitse pealetungivate sakslaste vastu. Paraku oli lohakalt ehitatud raudtee talvel tuisu ja külmaga kasutamiskõlbmatu ja seisis ajuti jõude. Suurema osa ajast rongid muidugi sõitsid – ja tõid Esnasse suuri muutusi.


Jaama ümber kasvas ja võttis ilmet raudteeasula. 1919. aastal ehitas ärimees Friedrich Aavik viis maja, laualõikamise vabriku, jahuveski. 1927. aastal tõi ta oma veskisse ka elektri sisse.
Aleviku hoogsam kasv algas 1924–25. Peetri Tarvitajate Ühisus kolis oma ettevõtmistega Esnasse, avati niisugused elutähtsad asutused nagu apteek ja viinapood, tegutsesid pagarid, rätsepad, sepad ja muud käsitöölised. Oli isegi muusikariistade äri. Esnast sai ümbruskonna keskus, Peetris käidi nüüd vaid kirikus.

Jalutuskäik läbi Esna on puhas lust. Kui rändaja teab natukenegi Esna olnud aegadest, siis püüab ta silm ka praeguses õndsas vaikuses märke õitseaegade edasipüüdlikkusest, heas mõttes pürjellikust eneseteadvusest ja toimekast elust.
Nagu ühes õiges linnakeses peab, on siingi oma peatänav – ikka Pikk tänav. Selle järgi on näha, et Esna oli ridaküla juba 1920ndatel aastatel, aga ridaküla pole Kesk-Eestis sugugi tavapärane külatüüp.


Pikal tänaval on ka Esna vanim maja (siin see viinapood oligi). Sinnasamasse Pika ja Jaama tänava ristile koguneb külarahvas vana-aastaõhtutel, siin lüüakse suur puupakk neljaks ja tervitatakse üheskoos uut aastat. Peatänava äärde jääb ka „naabriplika” maja. Seal tegutseb külaseltsing, varematel aegadel on seal olnud külanõukogu ja raamatukogu.
Jaama tänaval seisab endine kauplus, mis suleti alles selle sajandi alguses. Vaateaknal on praegugi väljas nõukogudeaegsed „rekvisiidid”. Enne okupatsiooni asus selles majas kooperatiiv. Praegu on lähim pood Peetris, Esnas ei käi autolavkatki. Ega pangabussi.
Jaama tänaval on endine Aaviku veski, kuhu kohalik rahvas tõi oma vilja jahvatada veel 1970ndatel aastatel. Praegu on veski üsna käest ära moega.
Vana jaamahoone, toreda astmelise kelpkatusega 2-korruseline puitehitis, kuulub praegu kunagise jaamaülema pärijatele. Raudteejaama tööliste maja soomlasest omanik peab seal hostelit, mida kasutavad peamiselt jahimehed. Raudteest on saanud rohtunud muldtee. Selle äärde jääb tiik, mida kohalikud kutsuvad Passuks. Tiigi kõrval on küla vabaõhulava ja kiigeplats, kus tehakse jaanituld.

Praegu on Esnas elanikke viiekümne ringis, pooled neist eakad inimesed, kes mäletavad Esna paremaid päevi. Rongid peatusid Esna jaamas 1920–1972. Rong viis siit läbi Tamsalu pealinnagi. Täistuuridel elati Esnas veel möödunud sajandi keskpaiku. Aga kui kadusid rongid, läksid ka inimesed, kadusid poed, postkontor, apteek ja juuksur – elu sumbus. Kui 1986. aastal oli elanikke 126, siis praegu vaid 50.
Ometi, kui siin ringi vaadata ja inimestega pisutki suhelda, siis tundub küll, et Esna muutub tasapisi taas aina toimekamaks. Õhus on lubavaid märke.


Üheks vastseks maamärgiks Esnas on Kalamatsi meierei, mille panid käima Aita ja Jaan Raudkivi. Aita tuli Esnasse, kui Esna mõisa otsiti inimest kitsekarja pidama ja kitsejuustu valmistama. Aital olid tahtmine ja kaugemal Euroopas juustumeistrite käe all omandatud oskused. Jaan oli asunud elama Esnasse oma vanavanaisa ehitatud majja. Koos ehitati meierei, juustutootmist alustati 2011. Peres kasvab neli last. Aga juustud – need on imehead! Kes veel proovinud pole, tehku seda kiiremas korras.

Daila Aas, 2015


ESNA VANA VALLAMAJA
19.–20. sajandivahetuse paiku ehitati Järvamaale pea 20 valitsemishoonet. 1893. aastal valmisid vallamajad Koigis, Amblas, Väätsal. Samal aastal hakati ehitama Kareda küla lõunapiirile palkidest vallamaja, mis aga sügisel valmimisjärgus maha põles. Hoone projekti- ja ehitusmeistriks oli Väätsalt pärit Piilmann.
Sarnase põhiplaaniga, kuid nüüd juba kivihoone, valmis ehitusmeister Tarjuse juhtimisel 1896. aastal. Hoone üldmaksumus oli 5000 tsaari kuldrubla ja see koguti ümberkaudsetelt taluperemeestelt aastamaksudena. Tolleaegses Esna vallas elas üle 3000 hinge! Hoonesse planeeriti kohtusaal, kartserid (need on siiani säilinud), vallakirjutaja töötuba, eluruumid jm.
1950. aastate alguses ehitati hoone kortermajaks Öötla kooli õpetajatele, täiendades ruume vaheseinte ja küttekolletega.



Õnnelikul kombel säilinud maja andis Kareda Vallavalitsus 10 aastat tagasi loodud MTÜ Karessenile 25 aastaks tasuta rendile. Tänaseks on ümberkaudsete külade noored pered koondunud hoone sisuga täitmiseks. 2013. aastal valmis Leader-programmi toetusel uus katus ning 2015. aasta suvel ja sügisel rekonstrueeriti Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastuse toel auväärse hoone klaasveranda. MTÜ Karessen tegemistega saab tutvuda Facebookis.

Tõnu Taal, 2015


KAREDA VILLISMÄE MUINASLINNUS

Oletatavalt I aastatuhande muinaslinnus Villismägi (Vilismägi), tõenäolisemalt siiski pelgupaik, on Eesti kõige väiksem muinasaegne kaitseehitis. Linnus asub Järvamaal Kareda vallas, Villismäe talu maadel, hoonetest 50 m kagus tee ääres lepikus. Linnusele on tee pealt päris raske ronida, sest nõlv on järsk, kuid ronimine tasub vaeva ja ülevalt avaneb avar vaade üle tasaste põldude.
„Villismägi asub Esna mõisa põllul Ammuta küla suunas. See on väikse ulatusega, kuid kaunis kõrge, ühe küljega järsk, vaevu otsa ronitav. Teised küljed liba. Mägi ise kaetud puudega, mis annab kogult kui mingi villi või paise kuju. Sellest vist tulnudki nimetus...”
EKLA, f 200, m 11:1, 3 < Peetri khk., Esna m. < Virumaa, Venevere – Rudolf Stokeby < Marie Laane, 44 a. (1929)




Kasutatud kirjandus

Verni Leivak. Esna, kuulus üle kogu maa. – Postimees. Arter, 26. okt. 2013.
Tiit Efert. Noore pere meierei. Kirju nagu vanaema moosirull. – Eesti Päevaleht. LP, 12. sept. 2015.

http://reis.postimees.ee/2575380/esna-kuulus-ule-kogu-maa
http://www.virumaateataja.ee/253678/tamsalust-turile-viiv-matkarada-kogub-toetust
https://et-ee.facebook.com/MT%C3%9C-Karessen-193891197323360/timeline/
http://www.jarva.ee/index.php?page=1302
http://www.jt.ee/1133472/vallamajast-leiti-peidetud-dokumendidhttp://pluss.jt.ee/870350/tapeedikiht-peitis-seinamaalinguid
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/07/16/kalamatsi-meierei-tubli-vaiketoostus-ja-elustiiliettevote-maal
http://register.muinas.ee/public.php?menuID=en_monument&action=view&id=9602
http://www.folklore.ee/radar/story.php?area=Peetri&id=1818