Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Aruküla


Kas teate, et Eestis on kokku ligi kümme Aruküla? Et sõna „aru” tähendab rohumaad-karjamaad, siis ei saa imeks panna, et see pole just kõige haruldasem kohanimi.
Meie oleme nüüd selles Arukülas, mis asub Harjumaal Raasiku vallas Tallinn–Tapa raudtee ääres. Selle koha peal olnud muistset küla (Arenculle) on esmakordselt mainitud 1291. aastal.
Aruküla mõis eraldus Raasikust 17. sajandi keskel. Nagu mitmele poole mujalegi tõi raudtee siiagi 19. saj. lõpul uut elu ja inimesi ning raudteejaama juurde tekkis 20. saj. alguses alevik. Sajandi keskel rajati kenasse männikusse aedlinn, mida oli siia plaanitud juba enne I maailmasõda. Ja 1977. aastal liideti kõik kokku alevikuks, mis praeguse seisuga on Raasiku valla halduskeskus.



Aruküla mõis
oli esiti Raasiku kõrvalmõis, mis rajati Tallinnast Kiviloole ja sealt Voose kaudu Jänedale kulgenud piiskopitee lähedusse. 1766. aastast kuni riigistamiseni 1919. aastal kuulus mõis Baranoffidele. Ühekorruseline klassitsistlik peahoone ehitati 19. saj. alguses, sama sajandi lõpul ehitati selle keskosa peale puidust teine korrus.
1921. aastast oli mõisahoones kool, kuni 1978 valmis uus koolimaja. Praegu tegutsevad seal Vaba Waldorfkool (alates 1992. aastast), lasteaed ja huvikool Pääsulind. Waldorfkoolis saab palverändur ka öömaja, aga selles on vaja varem kokku leppida.

Mõisa kõrvalhoonetest on säilinud veski, ait-kuivati, tallihoone, karjalaudad, valitsejamaja.
Valitsejamaja ja ait-kuivati ümber moodustati pärast mõisa riigistamist asundustalu, mis kingiti 1925. aastal toonasele siseministrile, Vabadussõjas osalenud Karl Einbundile (Kaarel Eenpalule). Kaarel Eenpalu lapselaps Anne Eenpalu on endises valitsejamajas sisse seadnud maitseka ja huvitava väikese muuseumi.





Kui on soovi majas ringi vaadata ja sinna juurde kuulata Anne Eenpalu kaasahaaravalt räägitud lugusid oma vanaisa ja perekonna kaugemast ja lähemast minevikust, siis tuleks eelnevalt helistada telefonil 56687663.
Mõisasüdamest saavad alguse kaks alleed, üht ääristavad lehised, teist kastanid. Just seda viimast, suuremat ja asfaltkattega teed mööda sammumegi edasi kuni raudteeni välja.

Tee peale jäävad kool ja vallamaja. Vallavalitsuse ees on mustast lihvitud graniidist stiilne mälestuspink ja sealsamas kõrval kivi, millel küla esmamainimise aasta 1291.

 

Meie tee äärde jääb ka üüratu suur Aruküla rahn (ka Hellema või Hellamaa rahn), üks suuremaid hiidrahne Eestis. Hiidrahnude poolest oleme igatahes Euroopa rikkaim riik – nii palju ja nii suuri rändrahne mujalt ei leia. Kalevite kangetel poegadel oli, mida lennutada ja laiali pillutada.



Just enne, kui hakkame Arukülast lahkuma, leiame vahva kohvi- ja käsitööpoe VildiVilla. Ränduri kere tahab kütust ja siit seda saab – toekamat ja kergemat. Valime kohvi ja värsked (imemaitsvad!) saiakesed. Sätime ennast kohviku ette päikese kätte istuma ja oleme eluga ja Arukülaga kangesti rahul. Kohe nii rahul, et hakka või sama häälekalt nurruma nagu meiega liitunud kohalik kõuts.



Aga meid ootab ees Raasiku.

Ööbimisvõimalus palverändurile Arukülas
Aruküla Vaba Waldorfkool – Kontakt: Kersti Pellman, tel. 51 226 03; Meriliis Kivila, tel. 56 669 449

Daila Aas, 2016