Kultuurilooliste vahepeatustega
PALVERÄNNUTEE
Piritalt Vana-Vastseliina

Teekond

Adavere tuulik, Kiima kõrts, Imavere mõis

 

1761. aastal kirjutas Põltsamaa pastor, kodu-uurija ja literaat A. W. Hupel Adavere mõisa kohta: „Addafer, eesti keeles Adavere, on allodiaalmõis. On ilusasti hoonestatud mõis kaunis viljakate maadega, kaugeleulatuvate põldudega, palju kõrtse suure tee ääres. Adavere mõisal on tellise- ja lubjapõletus, üks vesi- ja üks suur hollandi tuulik...”



Adavere tuulik on kuuekorruseline hollandi tüüpi paekivituulik, mis oli algselt krohvitud. Suur kõrge allosa on neljakandilise põhiplaaniga (esimesed kaks korrust), ülalt tüvikoonus.
Tuulik restaureeriti 1979. aastal kohvikuks, taastati postidele toetuv puidust kaheksatahuline galerii, tuuliku pea koos tiivavõlli ja tiibadega. Ehitati juurde tiibehitused (arhitekt F. Tomps, sisearhitekt K. Roosi).



Adavere tuulikust sammume Imavere poole Tallinn–Tartu maantee äärt mööda (kus on kergliiklustee? kas igal viimselgi külatädil on auto istumise all?), nii kuni Kiima bussi-peatuseni.


Üle tee on Imavere mõisale kuulunud kunagise Kiima kõrtsi jäänused. Mõne versta peal Adaverest Koigi poole asunud lausa kolm Imavere mõisa kõrtsi! Kõrtside kõrgaeg oli 19. sajandil, mil Eestimaa kubermangus oli 1448 kõrtsi ja Liivimaal veel umbes sama palju. Kõrtsid ehitati suuremate teede äärde, mitme tee risti ja kindlasti kirikute juurde. Talu-poegadel oli viina tootmine ja müümine keelatud. Seoses viinamüügi riigimonopoli kehtestamisega 1. juulil 1900 enamus kõrtse suleti. Edasi tegutsesid nad viinamonopoli poodidena, einelaudadena või seltsimajadena.



  

Paar sammu kõrtsi varemetest edasi on teeviit: Imavere 4. Sinna läheme. Ees on Kiigevere–Imavere maantee. Varsti oleme Pilistvere kihelkonna maadel. Tee peale jääb Imavere endine seltsimaja. Siis on juba Imavere mõisa bussipeatus. Ja ongi saladuslikus vanas pargis Imavere mõisamaja.


IMAVERE MÕIS



Esimesed kirjalikud teated Imavere külast (Immover) on aastast 1454. Mõisale eraldati maad Loopre mõisa küljest aastal 1748. Häärber ja hulk kõrvalhooneid valmisid 1820ndate aastate paiku, mil mõis kuulus Stackelbergidele. Kui mõis sai välja ehitatud, kolisid Stackelbergid sisse, lähiümbruse (Kureküla) elanikud aga pidid minema kaugemale uut põllumaad raadama. 19. sajandi lõpuaastatel ostis Imavere von Stigel, kes kinkis selle oma väimehele von Pistohlkorsile. Tema oli Imavere viimane mõisnik.
Imavere mõisal oli tuuleveski, 1908 valmis Baltimaade moodsaim viinavabrik, ja muidugi oli mõisal kolm kõrtsi. Mõisa ümber rajati park ja suur õunaaed.

1920 liideti ja toodi riigistatud mõisa kolm külakooli (Järavere, Taadikvere ja Kiigevere) ning mõisahäärberist sai koolimaja. Peahoonele ehitati teine korrus ja lisakorpus. Siin jagati koolitarkust kuni 1994. aastani.
Praegu on mõis eraomanduses ja müügis, kõrvalhooned enamuses lagunenud. Seis on üsna nukker.

 

Meie tee viib edasi Imaverre, teeviit näitab: Imavere 2.
Nii umbes poole kilomeetri pärast oleme Sassi talu jaanalinnufarmi väravas.



Talus saab näha jaanalinde ja kängurusid, paabulinde, papagoisid ja palju-palju eksootilisi kanatõuge ja muid linde. Farm on külalistele avatud ettetellimisel aprillist augustini. (https://sites.google.com/site/jaanalinnufarm/farmist; jaanalinnufarm@gmail.com; tel. +372 56 657 199)

Ja varsti paistabki Imavere küla keskus. Adavere tuulikust Imaverre tulek võttis pisut vähem kui kaks ja pool tundi.


Daila Aas, 2018



http://www.postitee.ee/avasta-postitee/maanteekortsid
https://ekspress.delfi.ee/elu/viinakuu-eri-ehk-eesti-alkoholipoliitika-ajalugu-kuidas-meil-vanasti-joodi?id=72791411
https://et.wikipedia.org/wiki/Imavere_m%C3%B5is
http://www.mois.ee/vilj/imavere.shtml
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=archivalmaterial&action=view&id=326
http://www.ober-haus.ee/maja-muuk-imavere-vald-jarvamaa,1731389